10.1.1. Punkt

Välja on toodud mõned eesti keele ja mõned ELi eestikeelsetes tekstides punkti kasutamise reeglid.

Punkti ei panda pealkirja ja üldkasutatavate lühendite järele (v.a juhul, kui lühend ühtib mõne sõnaga).

Järjenumbrid lõpevad punktiga (ka Rooma numbrid, kui nad tähendavad „esiteks“, „teiseks“ jne). Silmas pidada loetelu korral!

ELTs esitatakse viitenumber enne punkti. Näiteks:

Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 140/2007(4).

Põhjendused lõpevad punktiga (v.a viimane, mis lõpeb komaga):

  1. Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta [---].
  2. Kuna arvutatud keskmine impordimaks erineb kehtestatud impordimaksust viie euro võrra tonni kohta [---].
  3. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 735/2010 vastavalt muuta,

Topeltpunkte eestikeelses tekstis ei kasutata, näiteks kui nii tsiteeritav lause kui ka pealause lõpevad punktiga, piisab vaid ühest punktist enne jutumärke.

Ka väga pikkade ja liigendatud loetelude sissejuhatava lause lõpus on parem kasutada punkti. Näiteks:

Määrust (EÜ) nr 1623/2000 muudetakse järgmiselt.

  1. Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

    1. lõike 2 punkt c asendatakse järgmise tekstiga:

      „c) ettevõtte kohustus tagada, et alkoholi lõppostja kasutab alkoholi üksnes ühenduses kütuse tootmiseks bioetanoolina;“ ;

    2. lõige 5 asendatakse järgmise tekstiga:

      „5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult igast uuest heakskiitmise otsusest või selle tühistamisest, märkides otsuse täpse kuupäeva.“

  2. Artiklit 98 muudetakse järgmiselt: