10.4. Numbrid, kuupäevad ja kellaaeg
Numbrite, kuupäevade ja kellaaegade kirjutamisel järgitakse enamikul juhtudel eesti kirjakeele reegleid, kuid tähelepanu tuleb pöörata paarile erinevusele.
Täisarvud ühest kümneni kirjutatakse eesti keeles üldiselt välja, olenemata lähtetekstist. Kui tekstis on palju arve või suuri ja väikesi arve lähestikku, siis kirjutatakse need kõik numbritega. Jaotiste, lehekülgede jms numbrid kirjutatakse numbritega. Kogused kirjutatakse tavaliselt numbritega, eriti kui neile järgneb mõõt- või rahaühik. Numbri ja mõõtühiku vahel on üldjuhul tühik, v.a kraadi (aga võrdle: 17 °C), nurgaminuti ja -sekundi ees. Tabelites ja loeteludes kirjutatakse kogused alati numbritega.
Erinevalt kehtestatud kirjakeele normist on tühik ka numbri ja protsendimärgi vahel:
100 %
Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust (ühelistest) alates, poolitamatu tühik pannakse ka neljakohalise arvu esimese numbri järele:
1 000
Kuupäevad ja kellaajad kirjutatakse üldiselt numbritega. Kuude nimetused kirjutatakse tervenisti välja, v.a viidetes ELT-le ja tabelites. Viidetes ELT-le järgitakse järgmist vormi:
1.1.2007
„Euro“ kirjutatakse eestikeelses tekstis välja, tabelites ja loeteludes kasutatakse rahvusvahelist lühendit EUR. Tabeli päises aga „euro“.
Kümnendmurrud eraldatakse komaga:
0,5
Tähelepanu tuleks pöörata järgmisele:
mahuprotsent, massiprotsent (mitte: mahu %, mahu-%, mahu% jne)
Ülejäänud juhtudel on aluseks ametlikult kehtestatud kirjakeele norm.