3.2.1. Pealkirja vormid
Akti pealkirjal on kaks vormi: täispealkiri (sisaldab akti liiki, numbrit, autor-institutsiooni nimetust, akti vastuvõtmise kuupäeva ja teemat) ning lühipealkiri (sisaldab akti liiki ja numbrit ning esmakordsel osutamisel autor-institutsiooni nime).
Akti pealkirjal on kaks vormi: täispealkiri ja lühipealkiri.
Kui akti tekstis nimetatakse teist akti esimest korda, esitatakse selle teise akti täispealkiri ning allviide Euroopa Liidu Teatajas ilmumise kohta. Volituste osas esitatakse täispealkiri teksti sees, samas kui põhjendustes, artiklites ja lisades esitatakse see allviites.
Juba nimetatud akti järjekordsel nimetamisel kasutatakse selle lühipealkirja ilma autori ja viiteta Euroopa Liidu Teatajale.
Täispealkiri
Akti täispealkiri koosneb järgmisest:
- akti autor-institutsiooni(de) nimetus(ed);
- vastuvõtmise kuupäev (Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud aktide puhul allakirjutamise kuupäev);
- akti liik (määrus, direktiiv vm);
- akti number (st asjakohane lühend või lühendid (EL; Euratom; EL, Euratom; ÜVJP), aasta ja järjenumber);
- teema;
- topeltnumbriga akti pealkirjas esitatakse autori antud number (vt punkt 1.2.2, „Topeltnummerdamine“).
Pealkirja osade järjestus võib keeliti erineda.
- Eestikeelse õigusakti pealkirjas ja sisukorras on pealkirja osad (autor-institutsioon(id), liik ja number; kuupäev; teema) eraldatud komadega:
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/101,
22. jaanuar 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril - Kui ühe akti tekstis osutatakse teisele aktile ehk kui teise akti pealkiri on lause osa, siis selle teise akti pealkirja osade järjekord muutub (kuupäev esitatakse akti autori ja liigi vahel) ning komasid ei kasutata:
Kõnealune kord on kehtestatud komisjoni 22. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/101, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril(1).
- Sama kehtib pealkirja osade järjestuse kohta ka siis, kui täispealkiri on esitatud allviites:
Täispealkirjale järgneb alati viide Euroopa Liidu Teatajale. Volituste osas esitatakse täispealkiri teksti sees ja avaldamisandmed allviites:
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/476 meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta(1) [---]
Kui akti nimetatakse esimest korda põhjenduses, artiklis või lisas, esitatakse täispealkiri allviites koos avaldamisandmetega:
Leitakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/2365(2) määratletud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud ei mõjuta hinna leidmise protsessi [---]
Täispealkirjas esitatakse kõik pealkirja kuuluvad sõnad, kaasa arvatud fraasid „ja millega muudetakse“ ning „ja millega tunnistatakse kehtetuks“, ent mitte tekst, mis on pealkirja all, nt „kodifitseeritud tekst“, „uuesti sõnastatud“ jne.
Lühipealkiri
Akti lühipealkirja kasutatakse põhjendustes, artiklites ja lisades. Lühipealkiri koosneb järgmisest:
- akti autor-institutsiooni(de) nimetus(ed) (esmakordsel nimetamisel);
- akti liik;
- akti number (st asjakohane lühend või lühendid (EL; Euratom; EL, Euratom; ÜVJP), aasta ja järjenumber);
- topeltnumbriga akti pealkirjas esitatakse autori antud number (vt punkt 1.2.2, „Topeltnummerdamine“).
Tõuraamatusse kantud tõupuhtad aretusloomad tuleks identifitseerida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429(2).
[---]
Lühipealkirja ilma autori ja allviiteta kasutatakse siis, kui sellele aktile on juba eelnevalt viidatud:
Tõupuhaste aretushobuslaste puhul nähakse määrusega (EL) 2016/429 ette [---]
Kui esitatakse delegeeritud või rakendusakti täis- või lühipealkiri, sisaldab akti liik alati sõna „delegeeritud“ või „rakendus“:
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Kui aga akti tekstis osutatakse sellelesamale delegeeritud või rakendusaktile, siis sõnu „delegeeritud“ ja „rakendus“ ei kasutata. Näiteks: „on vastu võtnud käesoleva määruse“, „käesoleva määruse lisa“, „Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele“, „otsuse artikkel 2“ jne.