5.9.2. Viitamine aluslepingutele
Aluslepingutele viitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata aja jooksul tehtud muudatustele ja eeskätt arvestada Euroopa Liidu lepingu artiklite ümbernummerdamist.
Aluslepingutele viitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata aja jooksul tehtud muudatustele ja eeskätt arvestada Euroopa Liidu lepingu artiklite ümbernummerdamist. Aluslepingute muutmise järel säilivad enne muutmist vastuvõetud aktides varasemad pealkirjad ja nummerdus.
Pariisi leping (1952)
(allkirjastatud: 18.4.1951, jõustus: 23.7.1952)
Pariisi lepinguga, mis kaotas kehtivuse 23. juulil 2002, loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ).
Rooma lepingud (1958)
(allkirjastatud: 25.3.1957, jõustusid: 1.1.1958)
Rooma lepingutega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).
Brüsseli leping (1967)
(allkirjastatud: 8.4.1965, jõustus: 1.7.1967)
Brüsseli lepingu (nimetatakse ka liitmislepinguks) eesmärk oli ajakohastada Euroopa institutsioone ning luua kolmele sel ajal toiminud ühendusele (ESTÜ, EMÜ ja Euratom) ühine komisjon ja nõukogu. See tunnistati kehtetuks Amsterdami lepinguga.
Maastrichti leping (1993)
(allkirjastatud: 7.2.1992, jõustus: 1.11.1993)
Maastrichti lepingu ehk Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) jõustumise järel asendati nimetus „Euroopa Majandusühendus“ nimetusega „Euroopa Ühendus“. EMÜ asutamisleping muudeti EÜ asutamislepinguks.
ELi leping sisaldas tollal vaid tähtede või tähtede ja numbritega tähistatud artikleid. Näiteks: „ELi lepingu artikkel A“ või „ELi lepingu artikkel K.1“. Hoiduda tuleb sellistest eksitavatest viidetest nagu „Euroopa Liidu lepingu artikkel 130 a“, mis on hoopis viide EÜ asutamislepingule.
Samuti ei või kirjutada „mida on muudetud ELi lepinguga“ (korrektne on kirjutada nt „EÜ asutamislepingu artikkel 130 a“, mitte „EÜ asutamislepingu artikkel 130 a, mida on muudetud ELi lepinguga“).
Amsterdami leping (1999)
(allkirjastatud: 2.10.1997, jõustus: 1.5.1999)
Kooskõlas Amsterdami lepingu artikliga 12 nummerdati ELi lepingu artiklid ümber (artiklid A, B, C jne muudeti artikliteks 1, 2, 3 jne) vastavalt nimetatud artiklis esitatud vastavustabelile.
Amsterdami leping:
https://publications.europa.eu/s/fp3P
Niceʼi leping (2003)
(allkirjastatud: 26.2.2001, jõustus: 1.2.2003)
Niceʼi lepingu eesmärk oli reformida institutsioone, et laienenud 25 liikmesriigiga Euroopa Liit saaks tõhusalt toimida.
Lissaboni leping (2009)
(allkirjastatud: 13.12.2007, jõustus: 1.12.2009)
Kooskõlas Lissaboni lepingu artikliga 5 nummerdati ELi lepingu artiklid veel kord ümber vastavalt Lissaboni lepingule lisatud vastavustabelile.
Lissaboni leping, vastavustabel:
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:8d1c14fc-6be7-4d4e-8416-f28cfc7b3b60.0008.01/DOC_17&format=PDF
Euroopa Ühenduse asutamislepingut (EÜ asutamisleping) on muudetud ja see on ümber nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepinguks (ELi toimimise leping).
Mõiste „Euroopa Ühendus“ EÜ asutamislepingu tähenduses asendati mõistega „Euroopa Liit“. Sellest tulenevalt tuleb mõiste „ühendus“ asendada mõistega „liit“ või muu sobiva vastega (Euroopa Liit, EL):
„liidu poliitika“ / “Euroopa Liidu poliitika“ / „ELi poliitika“ (mitte: „ühenduse poliitika“)
„kolmandate riikide valuutad“ (mitte: „ühendusse mittekuuluvate riikide valuutad“)
Mõistet „ühendus“ on lubatud kasutada Euroopa Aatomienergiaühenduse kohta (Euratomi leping) ja see peab alles jääma ajalooliste viidete puhul.